Miks pole häireindeks alati majandusliku tervise täpne mõõdupuu
Inflatsioon on aja jooksul kaupade ja teenuste hinnatõus.
Inflatsioon mõjutab teie elu , vähendades ostujõudu. See on viletsuse mõõtmine, kuna see suurendab elukallidust . Aja jooksul vähendab see teie elatustase . Sellepärast ütles president Reagan : "Inflatsioon on nii vägivaldne kui röövpall, kui relvastatud röövli hirmuäratav ja surmav, nagu tabanud mees".
Äritsükli etappide kohaselt näitab tööpuudus kokkutõmbumist . Inflatsioon näitab, et laienemisfaas loob mulli. Vigade indeks peaks ilmnema siis, kui majandus kas töötab liiga aeglaselt või liiga kiiresti.
Misery indeks tervislikus majanduses
Tervislik majandus tekitab 6-7 protsendi vaesuseindeksit. Ideaalne kasvumäär on 2-3%. Selle saavutamiseks peavad tööandjad leidma häid töötajaid. Nad peavad nägema 4-5 protsenti töötusemäära . Kui määr on madalam, ei suuda ettevõtted maksimeerida tootmist piisavalt hästi.
Selle tulemusena aeglustub majanduskasv.
Tervislik majandus nõuab ka inflatsiooni. Föderaalreservi eesmärk on saavutada 2 protsendi-aastane inflatsioonimäär võrreldes eelmise aastaga. Fed kasutab baasinflatsiooni, mis kõrvaldab energia- ja toiduainete hinnad . Need hinnad on liiga volatiilsed tänu igapäevase kauplemisele kaupade vahendajatega.
6-7-protsendiline viletsuseindeks viitab Goldilocksi majandusele, kus on tervislik inflatsiooni tase ja tööpuudus.
Misery Index Ajalugu aastate kaupa
Majandusteadlane Arthur Okun lõi 1970ndate hävitusnäidiku. Ta tahtis kirjeldada sel ajal tuntud kõrge töötuse ja inflatsiooni koosmõju. Okun lõi ka Okuni seaduse. Ta ütleb, et iga protsendipunkti võrra, kus tööpuudus väheneb, suureneb tõeline rahvamajanduse kogutoodang 3 protsendi võrra. See kirjeldas II maailmasõja ja 1960. aasta majanduse vahelist majandust.
Suurõnnetuse indeks ületas 20 protsenti , sest töötuse määr oli nii kõrge. 1944. aastal ületas vaesuse indeks 20 protsenti, sest inflatsioon oli nii kõrge. Aastatel 1979 ja 1980 oli see stagflatsiooni tulemusena peaaegu 20%.
Alates 1981. aastast ei ole indeks ületanud 15 protsenti. Selle põhjuseks on see, et Fed on inflatsiooni kontrollimisel nii head. Valitud ametnikud rakendavad ulatuslikku fiskaalpoliitikat, et hoida töötus kontrolli all. Kahjuks on nad teinud selleks suuri eelarvepuudujääke . Presidendi suurim eelarvepuudujääk on olnud alates 1980. aastast.
| Aasta | Misery Index | Tööpuudus | Inflatsioon |
|---|---|---|---|
| 1929 | 3,8% | 3,2% | 0,6% |
| 1930 | 2,3% | 8,7% | -6,4% |
| 1931 | 6,6% | 15,9% | -9,3% |
| 1932 | 13,3% | 23,6% | -10,3% |
| 1933 | 25,7% | 24,9% | 0,8% |
| 1934 | 23,2% | 21,7% | 1,5% |
| 1935 | 23,1% | 20,1% | 3,0% |
| 1936 | 18,3% | 16,9% | 1,4% |
| 1937 | 17,2% | 14,3% | 2,9% |
| 1938 | 16,2% | 19,0% | -2,8% |
| 1939 | 17,2% | 17,2% | 0.0% |
| 1940 | 15,3% | 14,6% | 0,7% |
| 1941 | 19,8% | 9,9% | 9,9% |
| 1942 | 13,7% | 4,7% | 9,0% |
| 1943 | 4,9% | 1,9% | 3,0% |
| 1944 | 3,5% | 1,2% | 2,3% |
| 1945 | 4,1% | 1,9% | 2,2% |
| 1946 | 22,0% | 3,9% | 18,1% |
| 1947 | 12,7% | 3,9% | 8,8% |
| 1948 | 7,0% | 4,0% | 3,0% |
| 1949 | 4,5% | 6,6% | -2,1% |
| 1950 | 10,2% | 4,3% | 5,9% |
| 1951 | 9,1% | 3,1% | 6,0% |
| 1952 | 3,5% | 2,7% | 0,8% |
| 1953 | 5,2% | 4,5% | 0,7% |
| 1954 | 4,3% | 5,0% | -0,7% |
| 1955 | 4,6% | 4,2% | 0,4% |
| 1956 | 7,2% | 4,2% | 3,0% |
| 1957 | 8,1% | 5,2% | 2,9% |
| 1958 | 8,0% | 6,2% | 1,8% |
| 1959 | 7,0% | 5,3% | 1,7% |
| 1960 | 8,0% | 6,6% | 1,4% |
| 1961 | 6,7% | 6,0% | 0,7% |
| 1962 | 6,8% | 5,5% | 1,3% |
| 1963 | 7,1% | 5,5% | 1,6% |
| 1964 | 6,0% | 5,0% | 1,0% |
| 1965 | 5,9% | 4,0% | 1,9% |
| 1966 | 7,3% | 3,8% | 3,5% |
| 1967 | 6,8% | 3,8% | 3,0% |
| 1968 | 8,1% | 3,4% | 4,7% |
| 1969 | 9,7% | 3,5% | 6,2% |
| 1970 | 11,7% | 6,1% | 5,6% |
| 1971 | 9,3% | 6,0% | 3,3% |
| 1972 | 8,6% | 5,2% | 3,4% |
| 1973 | 13,6% | 4,9% | 8,7% |
| 1974 | 19,5% | 7,2% | 12,3% |
| 1975 | 15,1% | 8,2% | 6,9% |
| 1976 | 12,7% | 7,8% | 4,9% |
| 1977 | 13,1% | 6,4% | 6,7% |
| 1978 | 15,0% | 6,0% | 9,0% |
| 1979 | 19,3% | 6,0% | 13,3% |
| 1980 | 19,7% | 7,2% | 12,5% |
| 1981 | 17,4% | 8,5% | 8,9% |
| 1982 | 14,6% | 10,8% | 3,8% |
| 1983 | 12,1% | 8,3% | 3,8% |
| 1984 | 11,2% | 7,3% | 3,9% |
| 1985 | 10,8% | 7,0% | 3,8% |
| 1986 | 7,7% | 6,6% | 1,1% |
| 1987 | 10,1% | 5,7% | 4,4% |
| 1988 | 9,7% | 5,3% | 4,4% |
| 1989 | 10.0% | 5,4% | 4,6% |
| 1990 | 12,4% | 6,3% | 6,1% |
| 1991 | 10,4% | 7,3% | 3,1% |
| 1992 | 10,3% | 7,4% | 2,9% |
| 1993 | 9,2% | 6,5% | 2,7% |
| 1994 | 8,2% | 5,5% | 2,7% |
| 1995 | 8,1% | 5,6% | 2,5% |
| 1996 | 8,7% | 5,4% | 3,3% |
| 1997 | 6,4% | 4,7% | 1,7% |
| 1998 | 6,0% | 4,4% | 1,6% |
| 1999 | 6,7% | 4,0% | 2,7% |
| 2000 | 7,3% | 3,9% | 3,4% |
| 2001 | 7,3% | 5,7% | 1,6% |
| 2002 | 8,4% | 6,0% | 2,4% |
| 2003 | 7,6% | 5,7% | 1,9% |
| 2004 | 8,7% | 5,4% | 3,3% |
| 2005 | 8,3% | 4,9% | 3,4% |
| 2006 | 6,9% | 4,4% | 2,5% |
| 2007 | 9,1% | 5,0% | 4,1% |
| 2008 | 7,4% | 7,3% | 0,1% |
| 2009 | 12,6% | 9,9% | 2,7% |
| 2010 | 10,8% | 9,3% | 1,5% |
| 2011 | 11,5% | 8,5% | 3,0% |
| 2012 | 9,6% | 7,9% | 1,7% |
| 2013 | 8,2% | 6,7% | 1,5% |
| 2014 | 6,4% | 5,6% | 0,8% |
| 2015 | 5,7% | 5,0% | 0,7% |
| 2016 | 6,8% | 4,7% | 2,1% |
| 2017 | 6,2% | 4,1% | 2,1% |
Märkus: kogu statistika on selle aasta detsembris. Inflatsioonimäär on detsembri tarbijahinnaindeks aasta algusest. Andmed pärinevad inflatsioonimäära ajast ja töötusest aasta kohta .
Presidendi õnnetuseindeks
President Hoover oli halvim tulemus vastavalt õnneindeksile. Parim tulemus oli president Roosevelt. Mõlemad võitlesid Suur Depressiooniga. Demokraatlikud presidendid teevad paremini tööpuuduse vähendamiseks, samas kui vabariiklaste presidendid keskenduvad rohkem inflatsiooni puutumatusele.
Herbert Hoover (1929-1933) Vigastuste indeks tõusis 3,8 protsendilt 13,35-ni 1929. aasta turukriiside , Smoot-Hawley tariifide rakendamise ja tolmupoe põuaperioodi tõttu. Hoover ei aita asju maksude tõstmisega.
Franklin D. Roosevelt (1933-1945) Vigadeindeks langes 25,7 protsendilt 3,5 protsendile.
FDRi uus leping , tolmukoti ots ja II maailmasõja algus lõpetasid depressiooni. 1944. aastal allkirjastati Bretton Woodsi leping. See asendas kullastandardi USA dollariga. mõju inflatsioonile
Harry Truman (1945-1953). Vigastuse indeks algas 4,1 protsendil, tõusis pärast II maailmasõja lõppu majanduslangus 22 protsenti. Truman tabas tööhõive seaduse ja õiglase kokkuleppega 4,5 protsenti. Marshalli plaani abil saadeti Euroopale abi nõudlus USA kaupade järele. 1950. aastal tekitas Korea sõda inflatsioon, mis tõstis kannatuste indeksit 10,2 protsendile. Trumani ametiaja lõpuks oli viletsuse indeks langenud 3,5 protsendini.
Dwight Eisenhower (1953-1962). Korea sõja lõppu järgnenud majanduslangus saatis Eisenhoweri esimesel aastal 5,9 protsenti. Kui uus majanduslangus tabas, kasvas see 8,1 protsendini. See kõrge vaesuse määr aitas John F. Kennedyl võita ülejõu partei asepresidendi Richard Nixoni eest.
John F. Kennedy (1961-1963). Kennedy lõpetas majanduslanguse, kuid tööpuudus jäi kõrgeks ajaks, kui ta 1963. aastal mõrvati. Vigadeindeks jäi ligikaudu 8,0 protsenti.
Lyndon B. Johnson (1963-1969). Johnson vähendas indeksit 1969. Aastal 5,9 protsendini, kulutades Suurbritannias ja Vietnami sõjas. Kuid see tõusis viimase täisaasta lõpuks 8,1 protsendini.
Richard Nixon (1969-1974). Indeks tõusis 1970. aasta lõpuks 11,7 protsendini. Nixon lõi tööõnnetuste tööhõive seaduse ja palkade hinna kontrollimise, et vähendada tööpuudust ja inflatsiooni. Selle asemel tekitas see stagflatsiooni , aeglustudes kasvu. Inflatsioon tõusis, kui föderaalreserv vahetas intressimäärasid intressimäärade reguleerimiseks inflatsiooni kontrollimiseks, seejärel vähendas neid majanduskasvu stimuleerimiseks. See segane ettevõtted, kes hoidsid hinnatõusu. 1973. aastaks oli viletsuse indeks tõusnud 13,6 protsendile. Nixon lõpetas kullastandardi , mis tõi inflatsiooni veelgi hullemaks, kui dollari väärtus kukkus. Ta lõpetas Vietnami sõja, kuid astus Watergate'i uurimise tõttu tagasi.
Gerald Ford (1974-1977). Fordi esimese aasta jooksul tõusis indeks 19,5% -ni tänu stagflatsiooni halvenemisele. Pärast majanduslanguse lõppu langes indeks 14,7 protsendini.
Jimmy Carter (1977-1981). Indeks tõusis 1980. aastal 19,7 protsendini. Föderatsioon suurendas intressimäärasid, et inflatsioon lõpuks lõplikult kaotada. See lõi majanduslanguse.
Ronald Reagan (1981-1988). 1982. aastal sõlmis Reagan hoiuste ja laenude eeskirjade vähendamiseks tööhõive seaduse ja Garn-St.Germaini seaduse. Ta suurendas sõjalisi kulutusi. Aastal 1986 vähendas ta makse. Laienemine vähendas viletsuse indeksit 7,7 protsendini. Aastal 1987 suurendas Musta Esmaspäev indeks 10,1 protsendini.
George HW Bush (1988-1993). S & L kriis saatis 1990. aasta õnnetusnäitaja 12,4 protsenti. Bush käivitas Desert Stormi, viies indeksi 10,3 protsenti.
Bill Clinton (1993-2001). NAFTA tõstis majanduskasvu, kirjutas Clinton alla ka tasakaalustatud eelarve seadusele , kooli tööle seadusele ja sotsiaalhoolekande reformile. Kõik need meetmed aitasid kaasa majanduskasvule, saades 1998. aasta õnnetusnäitaja 6,0 protsenti. Inflatsioon hakkas tõusma, tõstes indeksi 7,3 protsenti Clintoni viimase täisaasta lõpuks.
George W. Bush (2001-2009). Aasta enne Bushi ametisse astumist tõusis NASDAQi rekord. Kui mull lõhkes, sai Bush pärimise majanduslanguse. Ta vastas Bushi maksukärbetele . Ta reageeris 11. septembri rünnakutele terrorismivastase sõjaga . Rünnakud halvendasid majanduslangust, millega ta käsitles 2003. aasta JGTRRA maksukärbeid ja 2005. aasta pankrotiseadust . Kuid orkaan Katrina aeglustus kasvu. 2008. aastal tabas finantskriis . Kuid indeks püsis Bushi viimase täisaasta lõpuks 7,6 protsenti, sest tööpuudus ei olnud veel hakanud veelgi kasvama.
Barack Obama (2009-2017). 2009. aasta lõpus tõusis hirmusurve indeks ARRA-le ja töötushüvitiste pikendamisele 12,6 protsenti. Majandus kasvas aeglaselt, nii et aastaks 2015 oli indeks langenud 5,7 protsendini. Vaatamata tugevatele numbritele võtsid valijad välja 2016. aasta presidendivalimiste võiduajamiste partei.
Häireindeks ei ole alati majandusliku tervise täpne mõõde
Vigade indeks ei ole hea majandusliku tervise näitaja, kuna tööpuudus on mahajäänud näitaja . Tööpuudus tõukab indeksit isegi pärast majanduslanguse lõppu.
Depressiooni esimese kolme aasta jooksul oli indeks vahemikus 3,8-6,6 protsenti. Majanduses oli langenud 8,5% ja 6,4%. Kuid indeks ei peegeldanud seda, kuigi tööpuudus oli 1931. aastaks 15,8%. Seda põhjusel, et see kompenseeriti deflatsiooniga . Hinnad langesid kui maailmakaubandus lagunes.
Sarnaselt jäi indeks 10% -ni kuni 1942. aastani, pärast Depressiooni lõppu. Tööpuudus püsis kõrge, samal ajal kui hinnad hakkasid sõjaaja kestuse järgi tõusma. Kuid majandus õitseb, kasvab kahekordse numbriga.
Majanduslanguse ajalugu näitab, et pärast mitu majanduslangust lõppu oli viletsuse indeks endiselt kõrge. Nende hulka kuuluvad 1945. aasta, 1949., 1957., 1990-1991, 2001. aasta ja 2008. aasta finantskriisi majanduslangused . Indeks jäi kahekordsetesse numbritesse 1970., 1973.-1975. Ja 1980.-1981. Aasta majanduslanguse tõttu. See oli tingitud inflatsiooni tüübist, mida nimetatakse kiirustavaks inflatsiooniks
| Aasta | Misery Index | SKP kasv | Allakäik |
|---|---|---|---|
| 1929 | 3,8% | NA | Depressioon |
| 1930 | 2,3% | -8,5% | |
| 1931 | 6,6% | -6,4% | |
| 1932 | 13,3% | -12,9% | |
| 1933 | 25,7% | -1,3% | |
| 1934 | 23,2% | 10,8% | |
| 1935 | 23,1% | 8,9% | |
| 1936 | 18,3% | 12,9% | |
| 1937 | 17,2% | 5,1% | |
| 1938 | 16,2% | -3,3% | |
| 1939 | 17,2% | 8,0% | Depressioon |
| 1940 | 15,3% | 8,8% | |
| 1941 | 19,8% | 17,7% | |
| 1942 | 13,7% | 18,9% | |
| 1943 | 4,9% | 17,0% | |
| 1944 | 3,5% | 8,0% | |
| 1945 | 4,1% | -1,0% | Allakäik |
| 1946 | 22,0% | -11,6% | |
| 1947 | 12,7% | -1,1% | |
| 1948 | 7,0% | 4,1% | |
| 1949 | 4,5% | -0,5% | Allakäik |
| 1950 | 10,2% | 8,7% | |
| 1951 | 9,1% | 8,1% | |
| 1952 | 3,5% | 4,1% | |
| 1953 | 5,2% | 4,7% | Allakäik |
| 1954 | 4,3% | -0,6% | |
| 1955 | 4,6% | 7,1% | |
| 1956 | 7,2% | 2,1% | |
| 1957 | 8,1% | 2,1% | Allakäik |
| 1958 | 8,0% | -0,7% | |
| 1959 | 7,0% | 6,9% | |
| 1960 | 8,0% | 2,6% | Allakäik |
| 1961 | 6,7% | 2,6% | |
| 1962 | 6,8% | 6,1% | |
| 1963 | 7,1% | 4,4% | |
| 1964 | 6,0% | 5,8% | |
| 1965 | 5,9% | 6,5% | |
| 1966 | 7,3% | 6,6% | |
| 1967 | 6,8% | 2,7% | |
| 1968 | 8,1% | 4,9% | |
| 1969 | 9,7% | 3,1% | |
| 1970 | 11,7% | 0,2% | Allakäik |
| 1971 | 9,3% | 3,3% | |
| 1972 | 8,6% | 5,2% | |
| 1973 | 13,6% | 5,6% | Allakäik |
| 1974 | 19,5% | -0,5% | Allakäik |
| 1975 | 15,1% | -0,2% | Allakäik |
| 1976 | 12,7% | 5,4% | |
| 1977 | 13,1% | 4,6% | |
| 1978 | 15,0% | 5,6% | |
| 1979 | 19,3% | 3,2% | |
| 1980 | 19,7% | -0,2% | Allakäik |
| 1981 | 17,4% | 2,6% | Allakäik |
| 1982 | 14,6% | -1,9% | Allakäik |
| 1983 | 12,1% | 4,6% | |
| 1984 | 11,2% | 7,3% | |
| 1985 | 10,8% | 4,2% | |
| 1986 | 7,7% | 3,5% | |
| 1987 | 10,1% | 3,5% | |
| 1988 | 9,7% | 4,2% | |
| 1989 | 10.0% | 3,7% | |
| 1990 | 12,4% | 1,9% | Allakäik |
| 1991 | 10,4% | -0,1% | Allakäik |
| 1992 | 10,3% | 3,6% | |
| 1993 | 9,2% | 2,7% | |
| 1994 | 8,2% | 4,0% | |
| 1995 | 8,1% | 2,7% | |
| 1996 | 8,7% | 3,8% | |
| 1997 | 6,4% | 4,5% | |
| 1998 | 6,0% | 4,5% | |
| 1999 | 6,7% | 4,7% | |
| 2000 | 7,3% | 4,1% | |
| 2001 | 7,3% | 1,0% | Allakäik |
| 2002 | 8,4% | 1,8% | |
| 2003 | 7,6% | 2,8% | |
| 2004 | 8,7% | 3,8% | |
| 2005 | 8,3% | 3,3% | |
| 2006 | 6,9% | 2,7% | |
| 2007 | 9,1% | 1,8% | |
| 2008 | 7,4% | -0,3% | Allakäik |
| 2009 | 12,6% | -2,8% | Allakäik |
| 2010 | 10,8% | 2,5% | |
| 2011 | 11,5% | 1,6% | |
| 2012 | 9,6% | 2,2% | |
| 2013 | 8,2% | 1,7% | |
| 2014 | 6,4% | 2,6% | |
| 2015 | 5,7% | 2,9% | |
| 2016 | 6,8% | 1,5% | |
| 2017 | 6,2% | na |