ÜRO põhikirja harta sätestab neli ambitsioonikat eesmärki. Ta säilitab rahvusvahelise rahu, mis iseenesest on täiskohaga töö. ÜRO ülejäänud kolm missiooni aitavad seda üldist eesmärki saavutada. See soodustab sõbralike suhete loomist oma liikmete vahel.
See lahendab rahvusvahelisi probleeme ja edendab inimõigusi. See ühtlustab liikmete tegevus.
ÜRO-l on mitmeid teisi algatusi. See aitab vähendada nälga, haigusi ja kirjaoskamatust. See edendab säästvat arengut ja keskkonda. See kaitseb põgenikke, katastroofiabi ja majandusarengut. See loob terrorismiga, edendab tuumarelvade leviku tõkestamist ja likvideerib maamiine. Samuti keskendutakse põlisrahvaste kultuuride kaitsmisele.
Kuidas ÜRO töötab?
Ta ei ole valitsus ja tal ei ole õigust teha siduvaid õigusakte. Selle asemel kasutab ta veenmisvõimet. Kõik riigid annavad oma panuse ÜRO eelarvesse, nii et neil on "mäng nahal". See rahastab ÜRO eriprojekte, nt 200 miljardit eurot puhta energia jaoks. Väikesed riigid saavad kasu, kui neid jõupingutusi kasutatakse nende piirkondades. (Allikas: "See on, mida ÜRO 2014. aastal teeb", Kicker, 24. septembril 2015)
Iga liige hääletab Peaassamblee koosolekul.
See annab ÜRO otsustele moraalse mõjuvõimu. ÜRO otsused peegeldavad enamuse liikmete valitsevaid väärtusi ja eesmärke. Seega, riigid, kes ei järgi seda, teavad, et nad on vähemuses.
ÜRO komisjonid peavad läbirääkimisi mitmepoolsete kokkulepete üle, mis oma poliitikale rohkem haavasid. Üheskoos moodustavad nad rahvusvahelise õiguse kogumi.
(Allikas: "ÜRO lühidalt", ÜRO).
Kuidas toimub ÜRO korraldamine?
ÜRO Peaassamblee koosneb kõigi liikmesriikide esindajatest. See loob mandaadid, mis juhivad selle all olevate nõukogude ja nõukogude igapäevast tööd. Koosolek kestab mitu nädalat igal aastal septembris. See annab maailma juhtidele võimaluse ühineda ja moodustada töösuhteid.
Sekretariaat teostab organisatsiooni igapäevast tööd. Julgeolekunõukogu nimetab oma juhi, peasekretäri.
ÜRO Julgeolekunõukogu on kõige võimsam ÜRO üksus. Selle volitused on hoida rahu. Viis alalist liikmena on Hiina , Prantsusmaa, Venemaa , Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid. Peaassamblee valib kümme mittealalisi liikmeid, kellel on kaks aastat.
Kõik ÜRO liikmed peavad järgima Julgeolekunõukogu otsuseid. Nõukogu saadab rahuvalveüksused vajaduse korral olukorra taastamiseks. Nõukogu võib kehtestada majanduslikke sanktsioone või relvaembargot surve all olevatele riikidele. See lubab oma liikmetel võtta vajaduse korral sõjalisi meetmeid. See annab ÜRO hambaid, et jõustada oma otsuseid kõigi liikmete suhtes.
Majandus- ja Sotsiaalnõukogu koordineerib ÜRO majanduslikku ja sotsiaalset tööd.
Rahvusvaheline kohus asub Hollandis Haagis. See lahendab õigusvaidlusi riikide vahel.
Liikmed
ÜROs on 193 liiget. Ameerika Ühendriigid tunnustavad 195 riiki. Kaks, kes ei ole ÜRO liikmed, on Kosovo ja Püha Tool. Venemaa ei luba Kosovol liikmeks saada, sest ta peab endiselt Serbia provintsi. Püha Tool ei ole taotlenud liikmeks saamist, kuigi tal on "alaline vaatleja" staatus.
ÜRO andis Palestiina alalise vaatleja staatuse, kuigi Ameerika Ühendriigid leiavad, et see on Iisraeli osa. Hiina asendas Taiwani, mis nüüd peetakse provintsi.
Kõik rahu armastavad riigid, kes soovivad ja suudavad täita ÜRO hartaga seotud kohustusi, võivad ühineda ÜROga. Kõik Julgeolekunõukogu liikmed peavad selle heaks kiitma.
Siis peab ka kaks kolmandikku üldkogust liikmesust heaks kiitma. Siin on liikmesriikide nimekiri, nende lipud ja nende ühinemine.
Ajalugu
24. oktoobril 1945. aastal ratifitseerisid 50 riiki, kes olid ÜRO liikmed, selle harta. USA president Franklin D. Roosevelt lobitati ÜRO loomise eest isegi II maailmasõja ajal. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni deklaratsioonis lubasid liitlased töötada koos, et peatada telg. Neli peamist liitriiki olid Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Venemaa ja Hiina. Teised liitlased hõlmasid 22 riiki.
FDRi administratsioon töötas kongressiga, et luua ÜRO harta, millel oli oma toetus ja administreerimine hambaid. President Harry Truman jätkas jõupingutusi pärast FDRi surma. 26. juunil 1945 asutasid liikmed San Francisco konverentsil ÜRO harta. Truman veendas, et Kongress ratifitseeris selle kohe.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on teine katse ülemaailmse rahuprotsessi alguses. 1919. aastal nõudis USA president Woodrow Wilson I maailmasõja järgse Rahvaste Liiga. Sellel oli 58 liiget, kuid Ameerika Ühendriigid ei olnud neist üks. Kongress keeldus liikmestaatust ratifitseerima, kardades, et USA tõmbaks lugematu sõja. Paljud arvasid, et liiga ei õnnestunud, kuna see ei suutnud takistada II maailmasõja puhkemist. (Allikas: "Ameerika Ühendriigid ja ÜRO asutamine", USA osariigi arhiiv.)
Muud ÜRO organisatsioonid
ÜROs on mõned tuntud asutused, mis jätkavad oma tööd. Rahvusvaheline Aatomienergiaagent aitab vältida tuumarelvade levikut ja võimalikku hävitamist ülemaailmse tuumaenergia sõja kaudu.
ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon tegeleb maailma näljaga.
ÜRO Rahvusvaheline Laste Emergency Fund keskendub maailma laste kaitsele ja hooldamisele.
Maailmapank pakub arenevatele turgudele rahalist ja tehnilist abi.
Maailma Terviseorganisatsioon jälgib haiguspuhanguid ja hindab tervishoiusüsteemide toimivust.
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on liitunud 26 riigiga, mis on loodud rahu edendamiseks Euroopas .
ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo toetab riikide jõupingutusi inimkaubanduse lõpetamiseks. See pakub andmeid ja uuringuid üleilmse probleemi kohta.
Neli võimalust, kuidas ÜRO mõjutab USA majandust
ÜRO ostab USA kaupu ja teenuseid, töötab ameeriklastest ja kasutab kohalikke New Yorgi ettevõtteid. ÜRO uuring näitab, et iga $ 1 kohta, mille Ameerika Ühendriigid ÜROs investeerisid, saab selle eest 1,50 dollarit.
Ameerika Ühendriikide majanduse jaoks moodustas rahutagamisoperatsioonid, ÜRO ameteid ja ÜRO peakorteri renoveerimine vaid ligikaudu 3,5 miljardit USA dollarit.
ÜRO palkas USA ettevõtteid USA vägede toetamiseks rahuvalvemissioonidel Haitil, Liibanonis, Sudaanis ja Libeerias. 2009. aastal oli see kokku 319 miljonit dollarit.
ÜRO Arenguprogrammiga tegeletakse rohkem kui 1800 USA teenuseosutajaga.