Kuidas Ukraina kriis ohustab ELi?
7. aprillil 2016 tegi Madalmaade rahvahääletus tehingu tagasi. See ei olnud siduv, sest Madalmaade parlament juba sõlmis lepingu. Kuid see näitab, et väheneb usaldus ELi suhtes. (Allikas: "Holland lükkab tagasi ELi ja Ukraina kokkuleppe", BBC, 7. aprill 2016. "Euroopa ootab hollandi hääletamist Ukraina pakti", The Wall Street Journal, 5. aprill 2016.)
Selgitus
Mõlemad pooled järgivad Vladimir Putini seitsmepunktiplaani. See annab Ida-Ukraina mässulistele aja ümberkorraldamiseks. On väga ebatõenäoline, et Ukraina suudaks võita Venemaa relvastatud separatistid. On tõenäolisem, et Ida-Ukraina on Venemaaga Moskvaga paremini kooskõlas, kuigi see ei lahku. (Allikas: "Putin teatas 7-punktilise plaani", The New York Times, 3. september 2014)
Selle kuu alguses avaldas NATO satelliidifotosid, mis näitavad Venemaa sissetungi Ukraina idaosas. ELi erakorraline koosolek lisatas täiendavaid sanktsioone Venemaa nafta- ja pangandussektorile.
See toimus varsti pärast seda, kui Venemaa saadeti veoautosid üle piiri. Nad toetasid Ukraina prominentide mässuliste valduses olevaid Ukraina idamaade linnu. Kuid mitu neist veokitest on ilma heakskiiduta. Mõni päev hiljem teatas Ukraina, et mitmed sõjaväeveokid asusid Vene piiril lähedal Asovovi sadamas.
Ta väitis, et Venemaa asutati mässajate jaoks teine osa. Venemaa soovis ka maajuurdepääsu läbi Lõuna-Ukraina. Ta tahtis lüüa Krimmist.
Ukraina hävitas ka sõjaväe sõjatehnika konvoi. Nad tulid mässajate kätte. See oli esimene kord, kui Ukraina ründas otseselt Venemaa vägesid. (Allikas: "Ukraina väed hävitavad Vene sõjalisi sõidukeid", Washington Post, 15. august 2014)
Venemaa lõi juulis oma piiril sõjalise jõu. Seal oli 19 000 kuni 21 000 sõjaväelast, 14 laiendatud pinna-õhu raketiüksust ja 30 suurtükivariat. See oli lahinguvõimuline jõud, mis võis hetkega ette võtta rünnaku Ida-Ukrainas. Venemaa oli juba käivitanud ukraina mässuliste toetuseks raketid üle piiri. (Allikas: "Ehitamine teeb Ukraina lahinguks valmis Ukraina", The New York Times, 5. august 2014)
Putin vastas 23. veebruaril oma liitlase Viktor Janukovitši kukutamisele. Ukraina valitsuse pro-lääne fraktsioon võttis üle valitsuse. Ta asutati 25. mail 2014 uued valimised. Ta seadis Oleksandr Turchynovi riigi ajutiseks juhiks.
Kriis juhtus, sest Janukovitš hoidis eelarvet valesti. Ta sundis Ukrainat rahalise abi küsima.
Esiteks pöördus ta Euroopa Liidule, seejärel Venemaale. Selles küsimuses tekkisid poliitilised rahutused. Need, kes tahavad olla ELi suhtes lähemal, vaidlesid selle lahendamise mahajätmise pärast. Venemaa sõjaline streik toetas Janukovitši naasmist Kiievisse ja tihedamad sidemed Venemaaga.
Sanktsioonid Venemaa vastu
USA ja EL pikendasid Venemaale 29. juulil 2014 sanktsioone. Nad tahtsid veenda Putinit lõpetama toetama Ida-Ukrainas asuvaid riike, kes tahavad riiki murda. USA kinnitas tõendeid, et Venemaa tarnis separatiseerijad, kes lõhkusid 17. juulil üle Ida-Ukrainaga kaubamaaturu Malaisia lennufirma, tappes 298 inimest.
Sanktsioonid piiravad oluliselt viis suurt Venemaa pankade võimet saada keskpikas ja pikas perspektiivis rahastamist Euroopast. Ameerika Ühendriigid piirasid ka tehnoloogia eksporti Venemaa süvamerepõhja Arktika avamere- või põlevkiviõli tootmiseks.
Venemaa oli juba astunud kaheksast rühmitusest välja .
USA sanktsioonide tulemusena on BP mures selle kasumi pärast. Bank of America vähendas Venemaa pakkumist 40 protsendi võrra. Boeing ja United Technologies hakkasid titaani hoiustama. Venemaa VSMPO on maailma suurim selle haruldase metalli tootja.
Vastuseks keelas Venemaa USA ja Euroopa toitude impordi üheks aastaks. See hõlmas 300 miljoni USA dollari kodulindude tooteid.
Pärast sanktsioone vähenes Venemaal välismaised otseinvesteeringud 75 miljardi dollarini. See on ligikaudu 4 protsenti riigi sisemajanduse kogutoodangust. Selle börsilangus vähenes 20 protsenti. Selle valuuta rubla langes protsenti. Inflatsiooni peatamiseks tõstis Venemaa keskpank intressimäärasid (allikas: "Venemaa majandus", The Economist, 3. mai 2014).
Sanktsioonid põhjustasid Venemaa majanduslangust
Rahvusvaheline Valuutafond vähendas oma 2014. aasta kasvuprognoosi Venemaalt 3,8 protsendilt 0,2 protsendile. Kuigi Putin on endiselt kodus populaarne, kahjustavad need sanktsioonid riigi majandust. (Allikas: Wall Street Journal, USA, EL oluliselt laiendavad sanktsioonid, 30. juuli 2014)
Paljud Venemaaga piirnevad väikesed riigid muretsesid, et kui Ukraina langeks, oleksid nad järgmised. EL ei kavatse neid neid kaitsta, sest see sõltub Venemaalt poolest gaasist. Paljudel Euroopa ettevõtetel on Venemaal kasumlik tegevus. Teised mõistavad Putinit, kes kaitseb Venemaa piire NATO sekkumise eest.
Miks Ukraina on Putini jaoks nii tähtis?
Putini vastandumine Ukrainale suurendas tema populaarsuse hinnangut 80 protsendini. See toetus tugevnes, kui Venemaa laiendas oma haare üle Ukraina 2014. aasta aprillis. Ta toetas kohalikke mässulisi, kes võtsid üle kogu linnade ja politseijaosade kogu idas. Selles piirkonnas elab etnilisi venelasi, kes ei soovi olla ELi osaks. Ent neid venelasi viidi 50 aastat tagasi Joseph Stalin, et tugevdada Nõukogude Liidu vabadust piirkonnast. (Allikas: "Ukraina kriis: mis toimub kus?" BBC 14. aprillil 2014)
See järgib Venemaa Krimmi poolsaare annekteerimist märtsis. Venemaa väitis, et kaitseb sadama juurdepääsu Musta merele. Putin hinnangul kulutas Venemaa 2020. aastaks Venemaale rohkem kui 20 miljardit dollarit selle piirkonna integreerimiseks. Ukraina kavatseb kahe aasta jooksul arendada Krimmi maagaasivarusid koostöös USA äriühingutega. Kui Ukraina seda teeks, oleks Venemaa kaotanud ühe oma suurima kliendi.
Kuid anneksia muretseb Krimmis 260 000 moslemitatarit. Nõukogude ajal valitsesid nad etnilise puhastuse. Nad olid sunnitud liikuma Kesk-Aasiasse, kus pooled neist surid. Krimmi tatarlased toetasid rahumeelselt Ukraina oranži revolutsiooni. (Allikas: "Krimmi tatarlased püüavad säilitada oma vastuse rahumeelselt", Wall Street Journal, 11. märts 2013. "Intervjuu endise Gruusia presidendi Saakašvili", Fox Business News, 4. märts 2014)
Venemaa on üks arenevatest turgudest, mis kannatasid 2014. aastal valuutakeskkonnas. Forex kauplejad loobusid nendest turgudest, kui föderaalreserv alustas oma kvantitatiivse leevendamisprogrammi kitsendamist. See vähendas krediiti kogu maailmas.
Venemaa käis 2000. aastate alguses Tšetšeenias sõjategevuses. Putin lisas 2008. aastal Gruusiasse Osseetia ja Lääne maailm tegelikult ei sekkunud. Samuti käivitas ta edukalt küberrünnaku Eesti vastu. Kuid Ukraina on suurem ja piirneb otseselt ELiga. (Allikas: "Intervjuu luurekomitee esimees Mike Rogers (R-Mich.)," CNN.)